“Tähendusega projektid, väljakutsuv töö, autonoomsus“ - selliste märksõnadega kirjeldab AgileWorksis töötamist firmas üle seitsme aasta palgal olnud Kaarel. Uurime, mis on teda AgileWorksis hoidnud, mida ta ettevõtte puhul eriti hindab ja millised on tema soovitused alles oma karjääri alustavale tarkvaraarendajale.
Kaarel, kas räägid alustuseks palun, millega Sa igapäevaselt AgileWorksis tegeled?
Olen erinevate projektide juures tegev kas arhitekti või team leadina. Peamiselt kulub tööaeg kõikvõimalike teemade analüüsile, aruteludele teiste arendajatega ja koodiülevaatustele, lihtsalt koodikirjutamiseks jääb enamasti aega napiks.
Kuidas Sa meie juurde jõudsid ja miks valisid oma järgmiseks väljakutseks just AgileWorksi?
Enne AgileWorksi töötasin pikalt ettevõttes, mille põhitegevuseks polnud tarkvaraarendus ning olin sisuliselt üksik arendaja ettevõttesiseste erinevate projektide peal. Kuna täita tuli mitmeid rolle arendajast disainerini, sain sealt küll väga laiapõhjalise kogemustepagasi, aga ühel hetkel tundus, et edasiseks sisuliseks arenguks tarkvaraarenduse mõttes tuleks kindlasti kasuks töötamine kollektiivis koos teiste arendajatega.
AgileWorksiga tekkis tegelikult klapp väga kiirelt. Ettevõtte kasuks rääkis väike, aga asjalik seltskond, kus päeva-paariga saab kõigi näod ja nimed selgeks. Samuti meeldis mulle väga see, et AgileWorksis suhtleb arendaja otse kliendiga ja mõistab seetõttu tema vajadusi kindlasti paremini, mitte pole lihtsalt üks mutrike suures süsteemis, mis läbi mitme filtri käinud nõuded lõpuks läbi häda koodiks ära vormistab.
Sinu teekond AgileWorksis algas üle seitsme aasta tagasi. Mis on Sind meie juures kõik need aastad hoidnud?
Ma pole juba oma loomult kergesti ühest kohast teise hüpleja. Samas on AgileWorksi jäämisele kindlasti kaasa aidanud kokkuhoidev ja mõnus seltskond, meeldiv ja töötaja heaolu väärtustav tööõhkkond ning asjaolu, et mul on võimalus olnud tegeleda projektidega, mis mulle päriselt huvi pakuvad.
Oled AgileWorksis olnud ka mentori rollis ja juhendanud alles algusteel olevaid tarkvaraarendajaid. Kuidas Sulle tundub, mis on arendajate mentordamise ja juhendamise juures eriti oluliseks aspektiks, millele peaks iga mentor rõhku panema?
Pikalt ühes valdkonnas töötades kipud pahatihti ära unustama, kui palju on tegelikult detaile, mis on sulle aastate käigus täiesti iseenesestmõistetavaks saanud ja millised olid karjääri alguses teemad, millest arusaamisega sul endal raskusi oli.
Juhendades püüangi tihti end teise poole kingadesse panna, et mõista, kas mõne tekkinud arusaamatuse põhjuseks võib olla lünk mingites baasteadmistes. Siis saame koos selle lünga likvideerida.
Teades, et oled suur lugemishuviline: anna palun üks raamatusoovitus, mida soovitaksid igale arendusehuvilisele ja miks valisid just selle teose?
Soovitan tarkvaraarendusele keskenduva raamatu asemel hoopis Steve Krugi klassikut “Don’t Make Me Think”, mis õpetab asju vaatama läbi lõppkasutaja silmade ja aitab ka arendajal paremini mõista kasutajakogemuse teemasid ning neis kaasa mõelda ja rääkida.
Millised on Sinu kolm soovitust alustavale tarkvaraarendajale?
Esimesena soovitan leida endale juba varakult mõni hobiprojekt, kus oma oskusi rakendada ja lihvida. Huvipakkuv valdkond annab kindlasti indu edasi tegutseda ka siis, kui kuiv teooria õppimine ja harjutuste tegemine peaks ära tüütama.
Teiseks soovitan kulutada aega erinevatesse teemadesse süvenemiseks ja detailidest süvitsi arusaamiseks.
Viimaseks soovituseks on leida võimalus töötada koos teistega – see võib toimuda kas palgatööna või hoopis hobiprojekti raames – et läbi tiimi kogemuste enda arengut võimendada.